Saint Helens
endast märku seismilisuse kasvu ja maapinna deformatsiooni ning vôib-olla ka
suurenenud vulkaanilise gaasi hulga eraldumisega mitu päeva enne, kui magma jälle
üle kraatri ääre tôuseb.
Ette hoiatamata toimuvad siiski väikesed auru ja vulkaanilise gaasi
pursked, mis vôivad paisata kive ja tuhka üle kraatri ääre.
Kuus sellist plahvatust toimus St. Helensil aastail 1989-1991, so.
perioodil, mil vulkaan ei pursanud. Teist laadi mitte-purskelise aktiivsuse nähud on
kivide varingud laavakuplist vôi kraatri seintest ning mudavoolused, mille päästavad
valla kiire lume sulamine vôi tugev vihm.
Laavakupli kasvu peatumisest hoolimata jäävad môned ohud. Igal
ajal ja ette hoiatamata vôivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid
kraatri pôhjas ja ülemistel külgedel.
Sellised plahvatused vôivad olla pôhjustatud auru (tekib kui vihma-
annaabi.ee 
