Laamade põrkumisega kaasnevad protsessid: 1) kurdmäestiku teke 2) süviku teke 3) maavärinad Kihtvulkaan: tekib aeglaselt voolavast jäävast vahevöö ülaosast ning on liigendatud graniidisest magmast, laavavoolud on laamadeks. lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, Vulkaanide jaotus purskeiseloomu järgi: moodustades laavakorke. Neid esineb aktiivsed (tegutsevad -10a tagant, ajavad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise tossu välja) piirkondades. passiivsed e suikuvad (ajutise purskerahu seisundis) Kilpvulkaan: tekib hästi liikuvast basaltsest kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud) magmast, voolab rahulikult maapinnale ja
magma,purustatud kivimid ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Vulkaane esineb: 1.Laamade äärealadel,kus ühe laama serv sukeldub teise alla(nt.Vaikse ookeani nn. Tulerõngas) 2.Laamade üksteisest eemaldumise kohtades(nt.Atlandi ookeani keskahelikud) 3.Mandrite sisealadel ja ookeanides(Aafrikas,vaikses ookeanis) Vulkaane toidavad magmakolded,mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega.Vulkaanid jagunevad purskeiseloomu järgi kolmeks: 1.kustunud vulkaan inimajaloo vältel mitte pursanud 2.suikuv vulkaan ajutise purskerahu seisundis olev 3.aktiivne vulkaan pidevalt või mõne(kümne)aastase vahega tegutsev. Vulkaanid jagunevad kuju järgi kaheks: 1.Kilpvulkaan-tekib räni ning gaaside vaesest väikese viskoossusega hästi liikuvatest basaltsest magmast,Maapinnale voolab ta suhteliselt rahulikult ja aeglaselt ning valgub pikkade
annaabi.ee 
