Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
ladestanud tuhakihi mudavooluks, mis orgu sööstes ujutas üle palju väärtuslikku
põllumaad. Isegi aastaid pärast purset kutsus iga tugevam vihmasadu esile
mudalaviine, mis matsid enda alla külasid ja farme, purustasid maju ja sildu ning
tõkestasid teid. Pinatubo purske ajal sattus atmosfääri tohutu hulk pihustunud
väävelhapet ja peent tuhka, mis kandusid tuultega üle kogu maakera ning avaldas
kliimale tuntavat mõju. 12-30 km kõrgusele sattunud purskeained vähendasid Maani
jõudnud päikesekiirgust, mille tagajärjel maapind jahtus 18 kuu jooksul vähemalt 1°C
võrra ja õhutemperatuur 0,3-0,5° võrra. Aasta ilma suveta, nagu juhtus pärast
Tambora purset 1816. aastal, jäi õnneks ära. See on hea näide sellest, kui õigel ajal
reageerida ja teha valitsusega koos tööd, on võimalik inimohvrite arv viia miinimumi.
Kuid loomulikult on võimatu vältida materiaalselt kahju.(4)
Meedias on palju pööratud tähelepanu ka Yellowstone vulkaanile
annaabi.ee 
