Hüperaktiivsete laste vanemad teevad last kasvatades vigu kolmes valdkonnas: vähene emotsionaalne tähele panu, puudub järelkontroll ja järjekindlus kasvatuses ja nõudmistes ning oskamatus toime tulla lapse vihapursetega. Kokkuvõtteks. Et aidata oma last, peavad vanemad kõigepealt lõpetama enese ja lapse süüdistamise. Kui avanemad õpivad raevuhoos lapsega käituma rahulikult, armastavalt, siis õpib ka laps, et kuidas jääda tugevate tunnete esile purskamisel rahulikuks. Hüperaktiivsel lapsel on vaja psühholoogilist tuge .Vanemad peaksid jälgima, et millist korraldust lapsele anda sest laps teeb seda, mis talle meeldib. Võimaluste korral välitda pidevat kolimist ja koolide või lasteaia vahetust. Kui laps segab pidevalt jutu vahele või tahab just siis röökida, kui vanem röögib telefoniga, tuleks pöörduda hetkeks lapse poole. Naeratage ja noogutage ning andke märku, et olete valmis temaga tegelema mõne aja pärast
-Vulkaaniline liiv suurus mõnest mm-st kuni herneterani - lapillid- hernest kreeka pähklini - vulkaanilised pommid- kuni mitukümmend meetrit Vedel aine laava Keemilise koostise poolest eristatakse -happeline : SiO2 rikas, kerge , hele ja punaka värvusega aeglaselt liikuv 5-6 km tunnis -aluseline : raua, leelismuldmetallide rikas, SiO2 vaene kiirelt voolav- üle 30 km tunnis tardunult tihedam , raskem , tume Laava temperatuur purskamisel 1000-1300 kraadi Laavavool kümneid km pikk ja kümneid m paks Vulkaanide tüübid Lõhevulkaanid Laamade eemaldumisvööndis on magma pärit vahevööst ning see purskab tavaliselt rahulikult lõhevulkaanidena. Basaltne ja aluseline sula kiviaine, mille temperatuur on üle 1000 kraadi tardudes alles 600 kraadi juures, voolab kiiresti levides ulatuslikeks laavaplatoodeks purskelõhede ümber. Uusaegkonnas( 2-65.miljonit aastat tagasi) tekkisid
Atmosfääri saastumine ja kaitse Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Näit. 1912. a. Katmai (Alaska) vulkaani purskamisel sattus õhku 20 km3 kõikvõimalikke gaase ja tolmu. Maale ulatuva päikesekiirguse hulk vähenes 10...20%, mis kutsus põhjapoolusel esile aasta keskmise õhutemperatuuri languse 0,5ºC võrra. Inimtekkelised saasteallikad on kõikvõimalikud inimese tegevused, mille tulemusena satub õhku midagi liiga palju, muutub õhu koostis või funktsioon. Sellest tulenevalt võib need mõjud jagada kolmeks: 1. Kaudne mõju kliima soojenemine, niiskusreziimi muutus 2
annaabi.ee 
