Vulkaanid ja maavärinad
vaid ülitundlikud masinad. (Maavärinate
tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15
miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis)
On olemas kohti kus ei möödu üksgi päev ilma mingi pisikese maavärina või
tõukeda, aga enamikus kohtades on maavärinaid suhteliselt harva.
Üks põhjuseid miks tekivad maavärinad on nt vulkaani pursekad, sest
vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid enamasti on maavärinad seotud
maakoore liikumisega.
Peale maavärinate on veel merevärinad, mis asuvad kuskil kus ookeanides
leidub järsuveerulisi süvikuid.
Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma.
Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort.
Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad
järeltõuked
annaabi.ee 
