Nende ees kasutame alati koma. Nt. Hingame, järelikult oleme. Tõnule maitses jäätis, seega ostis ta poest alati kaks tükki korraga. Kuula hoolega, muidu saad kahe! Ilma sidesõnata lausete ühendamiseks kasutatakse koma. o Nt. Marju töötab, Tõnu joob. Kui järglause seletab, täpsustab või põhjendab, kasutatakse koolonit. o Nt. Marju imestas: Tõnu jälle purjutas. Juta nuttis: kogu tema raha oli kadunud. Kui järgnev lauseosa järeldub eelmisest, siis kasutatakse mõttekriipsu. o Nt. Tõnu läks hommikul poodi - enne õhtut teda kodus ei näe. NB! Kui sidesõnad aga, ent, vaid rõhutavad, siis nende ees koma ei kasutata. Nt. Ehkki poes oli vaid üks kassa, ei pidanud järjekorras seisma. Küll selle Tõnuga oli aga alles tegemist! Marju ent oli asjaga harjunud. Harjutus: pane kirjavahemärgid 1
,,Kalevipoja reis maailma otsa" laev LENNUK ,,Saadjärv" peale Kalevi surma viskasid kolm poega kivi Saadjärvel, kes viskas kaugemale sai riigijuhiks. Kalevipoeg võitles vaenlastega, raudmeestega (13. saj ristirüütlid), sortsidega ja sarviktaadiga. Assamalla lahing ehitas Tallinna, et rahvast kaitsta, Lindanisa kindlus. Kalevipoeg oli töökas, ta kündis, hoolitses sööge eest, ei olnud alati positiivne, purjutas, äkiline. Ta suri Kääpa jõkke, enda mõõgaga, sest soome sepp pani mõõgale needuse peale. Ta istub valge hobuse seljas põrguukse ees, et sarviktaat ei saaks põrgust välja tulla. Ta tuleb koju ja inimestele appe, kui inimestel on väga raske. I ÜLDLAULUPIDU (Tartu 1869) algas pasunakoori mänguga Tartu kirikutornist, inimesed tulid hobuste ja jalgsi, osales 10 000. Carl Robert Jakobson polnud kohal, sest ta ütles, et laulupidu on sakslaste komme.
annaabi.ee 
