Tegelikult tunnevad vanemad oma lapsi paremini kui keegi teine ja kui sa tõesti pole tülis sõbrannaga süüdi, siis ta saab ju aru. Ja kui koolis on ebameeldivusi, seda saab ju koos lahendada. Juukselõikust ja -värvi võib ka ema soovitada, ehk teab tema paremini, mis tema lapsukele sobib. Pole mõtet kohe järeldusi tegema hakata, kui ei tea, kuidas vanemad reageerivad. Loomulikult võivad nad valesti aru saada, kui sa lähed vanemate juurde närveldades ja puristades, teisi süüdistades, kedagi rünnates. Jutule minnes tuleb ikka alustada endast. Vahel mõeldakse valetamise peale: äkki aitab see? Aga ei. Luiskamine teeb asja aina hullemaks, keerulisemaks. Alati tuleb kõik ära rääkida nii, nagu asjad on. Ei tohi kohe arvata:" Ah, mis ma ikka sulle, ema, räägin, sa nagunii et mõista mind." Vale. Ema saab sust aru. Ehk isegi rohkem kui sina ise. Ta mõistab asju pealtvaataja pilguga ja saab ehk rohkem aru kui sina ja
Ta nuusib maapinna lähedal ning ei jäta vahele ainsatki kohta, kus midagi söödavat võiks leiduda. Tema pikk nina on varustatud eriliste tundlike sõõrmetega. Kui ta haistab maa all olevat saaki, hakkab ta viivitamatult kaevama. Ta tajub ka 20 cm sügavusel asuvat saaki. Maad kaevab ta esijäsemetel paiknevate küüniste abil ning teatud ajavahemike järel lükkab ta mulla tagajalgadega eemale. Et saagi lõhna mitte kaotada, surub üheksavöölane end tugevasti vastu maad, pidevalt puristades ja ruiates.Lõunapoolsetel aladel elutsevad loomad toituvad, aga peamiselt sipelgatest ja termiitidest. Kui ilm on jahe käivad nad isegi päeval toidujahil. Üheksavöölase vaenlased on lisaks inimesele hunt, koiott, puuma, koer ja auto: väga palju üheksavöölasi hukkub öösel autorataste all. Kliima muutused mõjutavad üheksavöölasi palju, sest neil pole karvu. Talvel on nende päevased tegevused vastupidi, nad on aktiivsed päeva soojemal ajal. Üheksavöölane toob
riideid seljast, kuni olid alasti, ja jätkasid siis pillerkaaritamast madalas vees liivajoomel, kus tugev voolus neil sageli jalad alt ära viis ja lõbu veelgi suurendas. Aeg-ajalt kogunesid nad jälle ja hakkasid üksteisele vett näkku pritsima, lähenedes veidihaaval piisavalingu eest korvalepööratud näoga. Järgnes suur rabelus, kuni tugevam oma naabri vee alla surus, ja siis kadusid kõik vette valgete säärte ja jalgade segadikus ja tõusid uuesti, puhudes, puristades, naerdes ning õhku ahmides ühel ja samal ajal. Kui kõik olid täiesti väsinud; joosti veest välja, piku-tati kuival kuumal liival ja kaeti end sellega; siis mindi jälle vette ja endine etendus algas otsast peale. Viimaks tuli neile pähe, et nende nahk on väga sarnane ihuvärvi trikooga; niisiis tõmbasid nad liivale sõõri ja etendasid tsirkust -- kolme klouniga, sest keegi ei olnud nõus seda uhket ametit oma kaaslasele loovutama.
annaabi.ee 
