Pääsusaba
saame peagi näha. Ühte Euroopa suurimat ja ilusamat liblikat on lihtne
märgata ja ära tunda.
Pääsusaba on võimalik näha mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine
põlvkond ka augustis. Enamasti vähearvuline.
Pääsusaba on kahtlemata meie kauneim päevaliblikas, kelle kohtamine on
alati sündmuseks. Ta meenutab väliselt ja kommetelt troopilisi liike ning
tema esimesed lähemad sugulased, nagu puriliblikas (Iphiclides podalirius),
leiamegi Lõuna Euroopast. Puriliblikat on Eestis tabatud vaid ühel korral,
1936. aastal.
Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele, aeg-ajalt oma
kaunitel tiibadel planeerides. Õitel peatub ta üpris sagedasti, imeb nektarit ja
lehvitab oma uhkeid tiibu. Isaseid võib näha kindlal marsuudil edasi-tagasi
patrullimas.
Emane asetab munad mõne sarikalise, tavaliselt soo-piimaputke, värsketele
lehtedele. Röövikud on mürgised- ere hoiatusvärvus peabki linde eemale
peletama