KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON
Koma pannakse ka järeldusseost märkivate sõnade järelikult, seega, niisiis,
seetõttu, selle tagajärjel, selle tulemusel ette:
Väljas on alles pime, seega võib edasi magada.
Samuti seletusseost märkivate sõnade nimelt, see on (s.o), see tähendab (st)
ette:
Romeo lahkus, st kohe läheb lugu traagiliseks.
Kui järgnev osalause järeldab eelmisest, pannakse nende vahele mõttekriips
(mõttekriipsu asemel saab mõelda järelikult):
Puhh lakkus juba purgigi üle Jänesele enam mett ei jätkunud.
PÕIMLAUSE osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või
kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Kõrvallauset seob pealausega
alistav sidend, mis kuulub kõrvallause koosseisu ja paikneb selle algul, ning
kõrvallause vaste pealauses (see võib vahel ka ära jääda).
Vaatasin (seda), millele ta osutas.
Rebase-onu teadis, et Jänku-onu tuleb varsti oma nukku vaatama, ja puges
põõsasse peitu.
annaabi.ee 
