Eesti kaitsealad (referaat)
leidub mitmeid järvi, neist tuntumad on Aegviidu Nelijärved. Kaitseala ulatuslikud soo-
ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas
kaljukotkastele. Kõrvemaa on tihedalt seotud ka A. H. Tammsaare elu ja tegevusega.
Maastikukaitseala on põhiliselt tasandikuline, ulatudes üle merepinna 60-80 m. Rohkesti
leidub kaitsealal oose. Mõhnastikke on kaks - Mägede ja Taganurga. Järvi on 12. Suurim
järv on Urbukse (4,6 ha), sügavaim on Purgatsi (13 m).
5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab?
Taimegeograafiliselt moodustab Kõrvemaa tajutava piiriala: siit võib leida mitmeid oma
levila ida- või läänepiiril olevaid taimeliike ning samas on ka Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi
rabade looduslik piir. Valdavad on okaspuumetsad. Kõige olulisema botaanilise leiu tegi
siiski koolmeistrist harrastusbotaanik J. Eplik 1933. aastal, avastades senini Eestis
annaabi.ee 
