Kõrgkeskaeg
kilbist. Sest rüü kattis kogu keha.
1.3 JALAMEHED
Osa neist olid relvastatud piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Nende ül piirdus enamasti vaid rüütliväe tavaliselt vastu seista ei suutnud. Rüütliväe rünnakule jalamehed tavaliselt
vastu seista ei suutnud.
2. VÕITLUSVIIS
Rüütliväe taktika: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirendavas temops teineteisele vastu ja põrkasid lahinguväljal keskel suure ooga kokku. Piigid purenesid ja lahing
kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Sadulast paisatud rüütlid jätkasid võitlust jalameestena. Vastatst ei püütud tavaliselt tappa, vaid vangi võtta, et tema
perekonnalt lunaraha saada. Seetõttu oli rüütlilahingus langenuid vähe.
Võitlus nõudis: tugevat treenitust, suurepärast ratsutamisoskust ja relvakäsitluskunsti.
Lahingu juhtimine oli pärast esimest kokkupõrget raske
annaabi.ee 
