haigustekitajad, mille tulemusel tekivad organismi antikehad. 12. Herpesviirused - haigustekitajaid, millega nakatumisel võivad tekkida olenevalt viirusest mitmed erinevate sümptomitega haigused. Näiteks: huuleherpes, genitaalherpes, vöötohatis ja tuulerõuged. 13. Papilloomviirused - v iirus, mis paljuneb epiteelkoe rakkude tuumas, põhjustades rakkude vohamist. 14. Marutõbi - h aigus, kus inimene nakatub haigestunud looma puremise tagajärjel. Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu. 15. Rinoviirused - v iirus, mis põhjustab ülemiste hingamisteede põletikke. Haigus allub hästi ravile, ohustab soojaverelisi loomi. Haigustekitaja ründab kesknärvisüsteemi. 16. Hepatiidid - ehk maksapõletik võib olla põhjustatud viie erineva hepatiidiviiruse poolt. Kõik need viirused kutsuvad esile maksakoe ägeda
loom ei saa toitu ega jooki neelata. Järgneb erutusstaadium, mis nimegi poolest näitab, et loom on äärmiselt kergesti erutuv. Selles staadiumis tekib loomal rännumaania, mis eelkõige leiab rakendust metsloomade puhul. Neeluhalvatus süveneb, loom ei saa enam toituda. Surmale eelneb halvatuse staadium. Surma põhjuseks on halvatuse levimine skeletilihastele ning lämbumine. Mida ette võtta, kui Teid on purenud marutaudikahtlane loom? Marutaudikahtlase looma puremise korral tuleb haava koheselt pesta rohke vee ja seebiga ning kanda haavale kas joodilahust või etanooli (700ml/l) ja pöörduda seejärel perearsti poole. Marutaudikahtlasest loomast tuleb teatada kas piirkonda teenindavale volitatud veterinaararstile või maakonna veterinaarkeskusse. Vajadusel suunab perearst patsiendi vaktsineerimisele ja ulatuslike puremishaavade esinemisel ka immuniseerimisele
annaabi.ee 
