August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
..
UINA (kähiseva häälega). Mari! Sa oled hull!
MARI. Mina olen hull, kui ma nägin? Mina nägin, kuidas su silmad varssa
vahtisid...
TIINA. Sellepärast, et ilus väikene varss oli!
MARI. Ja siis - korraga ei olnud sind enam kuskil. Ainult mära lõhkus köie otsas,
kui hunt varsaga metsa jooksis! Ja - kolm päeva selle järel ei söönud sa,
näkitsesid ainult toidu kallal.
TIINA (äkitsi ühe sammu Mari poole astudes, metsikult). Mari!
MARI (hoolimatult). Jaa, Mari! (Pureldes.) Ära vahi mulle niisuguste silmadega
otsa, nagu tahaksid ka minu ära murda! Ma tean su silmi küll; ma nägin,
kuidas sa Pähnipalus varssa vahtisid, enne kui ta viisid! Mina sind ei
karda, mind kaitseb jumala ristike. Mis ma näinud, olen ma näinud, ja
kinnitan seda kas või kirikus altari ees!
TIINA (ülespoole tõstetud kätega). Issand halastaja, päästa! Ema, nüüd on ka
minu käes kord! Nüüd sirutab needmine käe ka su lapse järele välja.