Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid
Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine
liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on
peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema
terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja
aleuriit veevoolu poolt kaasa.Oosid on tavalised pinnavormid ka Eestis.
Moreen koosneb liivast,savist, kruusast, veeristest ehk kõikvõimalikus suuruses
purdosakestes. Moreen on materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning
sulades maha jäetud.Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti
muldadest põhineb moreenil.
Teatud ala pinnamoe ehk reljeefi iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid
liigestustihedus ja liigestussügavus.
Liigestustihedus on positiivsete pinnavormide hulk teatud alal, mida rohkem, seda
liigestatum reljeef. Näiteks Karula kõrgendik on suhteliselt suure liigestustihedusega
pinnavorm.