Eesti geoloogiline ehitus
paljand.
Meres elasid rüükalad kõhrkalad, kelle pead ja keha eesmist osa kattis luuplaatidest rüü.
Pea ja keha vahel oli luuliiges. Neid esines 9 seltsi. Suuremad nendest on olnud 5 m pikad,
pisemad 3-4 cm pikkused. Enamus neist olid lepiskalad. Aruküla koobastest leitud luuplaatide
järgi on üks siinne liik saanud nimeks Tartuosteus Giganteus.
Devoni ajastul settinud liivad ja aleuroliidid on valdavalt punasevärvilised, selle tingib
purdosakesi ümbritsev raudhüdroksiidne kile. (Küll aga iseloomustavad nad ariidset (kuiva)
kliimavööndit. Maailmakirjanduses tuntakse seda kivimikompleksi Old Red´ina).
Devoni ladestu kogupaksus Kagu-Eestis on 450 m.
Majanduslik tähtsus: Piusa klaasiliiv ja Joosu rasksulav savi.
Devonist kvaternaarini so sadade miljonite aastate vältel oli Eesti ala maismaalistes
tingimustes. Milline täpselt oli reljeef enne esimest jääaega, pole täpselt teada. Arvatavasti oli
annaabi.ee 
