kolme aasta pärast tuli ta tagasi, kuigi sõda ei olnud lõppenud. Ise põhjendas ta naasmist, kui igatsust kodu järele. Brittenit pärjati mitmete autasudega. Paljude teiste autasude seas sai Britten teenete ordeni (Orden of Merit), seda kolmanda heliloojana peale Edward Elgari ja Ralph Vaughan Williamsi järel. Britteni suurim eeskuju oli Henry Purcell. Mitmetes teostes avaldas ta Purcellile austust. Britteni soov oli teha koos Purcelliga muusikat, aga kuna Purell ei olnud enam elavate kirjas jäi see soov täitmata. Teised Britteni tuntumad teosed on ooper Peter Grimes ja A Midsummer Night's Dream (suveöö unenägu, William Shakespeare järgi). Mõned britteni teosed põhinevad briti rahvalauludel, ja nagu ka paljud tema ooperirollid olid need kirjutatud tema partnerile tenor Peter Pearsile. Britten oli korralik pianist ning kandis mõnikord klaveril ette kammermuusikat ning saatis kammerlaule
neoklassitsistlik periood (muusikaline etendus ,,Sõdurilugu" ja ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"). 4. Carl Orffi peateos on ,,Triumfid". Selle teose esimene osa kannab nimetust ,,Carmina burana", mille aluseks on 13. sajandil kirjutatud käsikiri, mis sisaldab rändnäitlejate, üliõpilaste ja linnakodanike luulet. 5. Benjamin Britteni tuntuimad teosed on ,,Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale", ,,Peter Grimes" ja ,,Lihtne sümfoonia". Brittenit on võrreldud Henry Purcelliga, kuna mõlemad olid väga mitmekülgsed natuurid- komponistid, dirigendid ja heliloojad. 6. Venemaa kultuurpoliitiline olukord pärast 1917. aastat: ,,Kunst kuulub rahvale" muusika teenib kommunistliku propagandat. Kultuuri ja muusikat tabas arengupeetus ning paljud väljapaistvad heliloojad siirdusid eksiili. Kuntsi valdkondades tekkis proletaarset ühiskonda ülistav sotsialistlik realism. Tekkis terve plejaad heliloojaid,
Vaatuste vahele paigutatud vahemängud, mis viivad edasi ooperi muusikalist dramaturgiat ja kuj järgmiseks vaatuseks vajaliku atmosfääri; 3)Vokaalsümf teos ,,Sõjareekviem" püh kõigile maailma ajaloos süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele. Tohutu koosseis: sümf orkester, 3 solisti, kammerorkester, segakoor, poistekoor, orel, dirigente 3 kuna esitajad saali 3 osas. Hoiatatakse sõjakoleduste eest. Olevat kuulajale grandioosne mõju. Brittenit võrreldakse Henry Purcelliga (barokk), kuna Britten on pärast barokkajastut (300 aastat) I maailmatuntuse saavutanud helilooja. Vene kultuurpoliitiline olukord pärast 1917: Pärast blosevistlikku revulutsiooni sattus muusikakultuur ebasoodsatesse tingimustesse. Tõrjuti välja palju mineviku kultuuripärandist, represseeriti intelligentsi esindajaid. Levitati loosungit ,,Kunst kuulub rahvale!", mille kaudu teeniti kommunistlikut propagandat. Muus kultuuri tabas arengupeetus. Pajud silmapaistvad
annaabi.ee 
