74. mis närv on XII peaajunärv ja mida ta teeb? keelealunenärv motoorne, innerveerib keelt ja keelelt ümbritsevatele luudele lähtuvaid lihaseid NS slaid 113; anat lk 224 75. millised kestad katavad peaaju? Pehmekest, ämbikuvõrkkest, kõvakest NS slaid 71; anat lk 213 1. silma pupillilaiendaja lihas (laiendab pupille) 2. süljenäärmed (vähendab sülje eritust) 3. süda (kiirendab 76. mis toime on sümpaatilisel närvisüsteemil südamelööke) 4. hingamiselundid (laiendab bronhe) 5. magu (pärsib soolte motoorikat ja sekretsiooni) 6. erinevatele elunditele
Mida tugevam on lääts (mida kumeram ehk väiksema raadiusega), seda lühem on fookuskaugus. Silmaläätsel on muudetav kumerusraadius- akommodatsioon, mis tagab erineval kaugusel olevate objektide fokuseerimise reetinale. Tsiliaarlihase lõõgastudes venitatakse lääts ripsvöötmekese kiudude abil laiaks ja lamedaks ja tema fookustugevus väheneb, kontroll parasümp III kr.närv. Pupillaarrefleks- Pupilliahendajat innerveerivad parasümp kiud. Teine lihas on pupillilaiendaja ehk dilataator, mille kiud kulgevad radiaalselt. Pupillilaiendaja kontraktsioon põhjustab pupilliava suurenemist ja silma satub rohkem valgust. Pupillilaiendajat innerveerivad sümpaatilised närvikiud. Võrkkest- välimine pigmentepiteel ja sisemine neuraalne osa (fotoretseptorid, bipolaarsed rakud ja ganglionrakud). Fotoretseptorid- kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed on suurema tundlikkusega (madalama erutuslävega) valgusretseptorid, mis ei erista valguse eri spektri osi,
annaabi.ee 
