Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
Konkurentsisituatsioonis ei vaadata otsa, kuna pilku võidakse mõista
seal ka kui vaenulikkust. Idamaisel turul on kaubitseja silmad varjus,
spioonifilmides kasutatakse päikeseprille. Ja põhjus on sama.
Pilkkontakti sagedus suureneb pikema distantsi puhul.
Vestluse lõpus vaadatakse otsa ja siis läheb pilk ekslema. Muuseas, ka
mittekuulajal on ekslev pilk.
Narkomaani pilk võib olla ka jõllitav või jälle väga ekslev. Tema pupillid
reageerivad aga normseisundis oleva inimese pupillidest vähem.
Zestid võivad olla
osutavad,
selgitavad või
rõhutavad.
Neil on nii ekspressiivne (tundeid väljendav) kui informatiivne
funktsioon.
Võimalik on ka zestide liigendamine lähtuvalt nende päritolust ja
vormist.
1960ndatel tegeleti mitteverbaalse suhtlemise vahendite uurimisega
põhjalikult ja just sellest ajast on pärit ka sarnane jaotus:
annaabi.ee 
