Hüpertensiivne kriis
neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid (nt. kilpnäärmehormoonid).
Arvatakse, et osaliselt võib haiguse kujunemises rolli mängida geneetiline omapära ehk
soodumus kõrgenenud vererõhu tekkimiseks.
Hüpertensiivse kriisi puhul kasutataks patsiendi uurimiseks mitmeid meetodeid,
milledeks on: regulaarsed vererõhumõõtmised, mille sagedus oleneb patsiendi seisundist;
silma uuringud, mille eesmärgiks on avastada silmas verevalumeid ning muutuseid
pupillides; vere ja uriini analüüsid ning elektrokardiogramm (EKG), mis näitab
muutuseid südametegevuses. (Zhiming 2009.)
Uuringute teostamiseks on väga oluline tagada patsiendile privaatsus, seda eriti EKG
puhul, kus patsiendi ülakeha on paljas. Lisaks privaatsuse tagamisele tuleb patsiendile
selgitada uuringu vajalikkust ja teostuse läbiviimist. Uuringu ajal tuleb olla koguaeg
patsiendiga kontaktis ja temaga suhelda, et ta ei tunneks ennast üksinda ja teadmatusse
jäetuna.
4
annaabi.ee 
