1. normaalne üse: m. rectus inferior, m. rectus medialis, m. obliquus inferior 2. ebanormaalne üve: annab radix parasymphatica, mille kiud pärit nucl. oculomotorius accessoriusest ja lülituvad ümber ganglion ciliares, postgangl parasümp kiud innerveerivad silmasiseseid lihaseid: m. sphincer pupillaet ja m. ciliarist. M. rectus superior'i innervatsioon: nucl oculomotorii n. oculomotorius r. superior m. rectus superior Pupillaarrefleks: suurema valgusega pupill aheneb. Seda ahendab m. sphincter pupillae. a) Parasümpaatiline eferentne: nucl oculomotorius accessorius n oculomotorius radix parasymphatica ganglion ciliare (ÜL) m. sphincter pupillae 3 2.2 N. trochlearis (IV), plokinärv Tuum: nucl. n. trochlearis Väljub ajust velum medullare superiuse piirkonnas. Ainus kraniaalnärv, mis väljub
muudavad valguskvantide energia nägemisimpulssideks Mida tugevam on lääts (mida kumeram ehk väiksema raadiusega), seda lühem on fookuskaugus. Silmaläätsel on muudetav kumerusraadius- akommodatsioon, mis tagab erineval kaugusel olevate objektide fokuseerimise reetinale. Tsiliaarlihase lõõgastudes venitatakse lääts ripsvöötmekese kiudude abil laiaks ja lamedaks ja tema fookustugevus väheneb, kontroll parasümp III kr.närv. Pupillaarrefleks- Pupilliahendajat innerveerivad parasümp kiud. Teine lihas on pupillilaiendaja ehk dilataator, mille kiud kulgevad radiaalselt. Pupillilaiendaja kontraktsioon põhjustab pupilliava suurenemist ja silma satub rohkem valgust. Pupillilaiendajat innerveerivad sümpaatilised närvikiud. Võrkkest- välimine pigmentepiteel ja sisemine neuraalne osa (fotoretseptorid, bipolaarsed rakud ja ganglionrakud). Fotoretseptorid- kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed on suurema
annaabi.ee 
