koonduvad võrkkestale.kujutis moodustub võrkkestale vähendatult ja taguspidi. Närviimpulsid kanduvad võrkkestast mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse, kus tekib nägemishaisting. Võrkkestas leidub 2 tüüpi valgustundlikke valgusakke: Kolvikesed nägemine päevavalguses,eristavad värvusi. Kepikesed nõrk valgus, eristavad heledat tumedast. Vikerkest ehk iiris pigment, sõltub silma värvus Kollatähn pupili vastas asuv koht kus asuvad inult kolvikesed.(nägemisteravus parem) Pimetähn koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kõvakest silmavalge Soonkest sisaldab veresooni,varustab silmarakke hapniku ja toitainetega.
higinäärmete tööd. Nad intensiivistavad ainevahetusprotsesse, parandavad skeletilihaste ja kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit ja töövõimed, pidurdavad maosooletrakti motoorikat jne. Sümpaatilise närvisüsteemio sa lihastöös on väga suur ta mobiliseerib organismi kõik ressursid liigutustegevuse paremaks täitmiseks. 2. Parasümpaatiline närvisüsteem. Parasümpaatiliste närvide ärritamisel võib täheldada pupili ahenemist, silma ripskeha lihaste kontraktsiooni, mis kutsub esile silma akomodatsioonid, bronhide ahenemist, südametegevuse pidurdumist kokkutõmmete sageduse ja tugevuse vähenemist; südame veresoonte ahenemist; kõikide seedetrakti näärmete sülje-,maonäärmete ning kõhunäärme sektretsiooni; glükogeeni sünteesi maksas veresuhkrust (glükoosist) ja rida teisi muutusi. Suurem osa parasümpaatiliste närvide mõjudest on funktsionaalsed ja üksikud kannavad troofilist iseloomu
annaabi.ee 
