Retsensioon „Kevadine ärkamine“
Samas oli seal ka huvitavaid lahendusi. Näiteks voodiks
oli puust alus, mis tõsteti lõpuks õhku, et kogu rahvas ikka näeks, mis seal tehakse.
Poiste kostüümid olid kõik ühesugused: sinised jakid suurte hõbedaste nööpidega,
sinised põlvpüksid, mustad põlvikud ja sinised jalanõud samuti suurte hõbedaste
nööpidega. Tüdrukutel olid kõikidel erinevad, aga samas lihtsad kleidid. Poistele olid
tehtud lakiga ülespandud soengud, tüdrukutel olid lihtsalt punupatsid.
Lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis, kandis nime ,,Mu õhk oled sa". Kahjuks ei
mäleta ma meloodiat ega ühtegi fraasi ning internetis seda laulu ka pole. Siiski
mäletan, et see lugu pani mind kaasa mõtlema ja ma mäletan, kuidas ma ettepoole
nõjatusin ja kogu selle aja kaasa elasin. Ma ei tea isegi miks, aga see lugu lihtsalt oli
minule. Näitlejad elasid samuti laulu sisse ja andsid endast maksimumi, mitte ainult
selle loo ajal, vaid terve etenduse vältel