Metsade sääst
Ka
teiste puude koortel on olemas niinekiht. Kuid pärnal on niinekiud kõige pikemad.
Seepärast on pärnaniin kõigist puude niintest olnud läbi aegade hinnatuim materjal ja
pärnapuugi kannab ainsana Eesti puude seas paiguti nime niinepuu.
Arheoloogilised leiud on osutanud, et juba kiviajal oli pärna niin tähtsaimaks
materjaliks mõrdade, köite ja mitmesuguste muude punutud esemete valmistamiseks.
Väga olulisel kohal punumismaterjali saamisel oli pärnaniin kuni 19. sajandini välja.
Veel möödunud sajandil oli paikades, kus pärnasid veel suuremal hulgal leidus,
niinelkäimine talurahvale tähtsaks toiminguks. Niint kiskumas, nagu seda toimingut
nimetati, käidi tavaliselt kevadel või kevadsuvel, enne jaanipäeva. Siis tuli koor tüve
küljest hõlpsasti lahti. Vahel käidi niinel ka talvel. Siis oli inimestel rohkem vaba
aega. Talvel koore kättesaamiseks tehti metsas üles lõke ja kuumutati maharaiutud