"puntratantsu" - 1 õppematerjal

Antiikkirjanduse eksamimaterjal koos

näitlejad pöörduvad otseselt publiku poole. Autor selgitab siin oma komöödia olemust. Lõpp ­ eksodos, kus agoon peab jälle elama. Proloog parodos agoon parabaas eksodos. Miim ­ matkimine v näitleja. Lühike stseen igapäevasest elust. Dialoog või monoliig, mida näitlejad poolenisti improviseerisid. Ette kandi kodus, tänaval või mujal. Lühikesed näidendid, proosas. Sisu hästi naturalistlik (sõim, vägivald, veri), lõpeb tüüpiliselt kaootilise puntratantsu/kaklusega. Suunatud madalamale publikule. Keskne koht näitleja improvisatsioonil, autor vähemtähtis. Näitlejatele ei anta tavapärast näidenditeksti vaid proosalist kirjeldust laval toimuvast, näitlejate teha on ka näidendi lõpp. Comedia del arte eelkäija. 5. saj keskpaiku hakatakse komöödiaid avalikult esitama. Agoon ­ kõige olulisem komöödia osa. Näidendi peategelaste sõnasõda. Vaidlus keerleb alati mõne aktuaalse või ühiskondliku teema ümber,