Eesti muusika
muidugi ühehäälselt vaid heterofooniliselt. Nii kujunes suur hulk rahvalikke koraalivariante,
milliseid näiteks Cyrillus Kreek hiljem Läänemaalt hulganisti kirja on pannud. Neid tuntakse
ka kui "vaimulikke rahvalaule". Selline koguduselaul toetus peamiselt suulisele traditsioonile
ning ametliku lauluraamatu tekste lauldi erinevates kogudustes väga erinevalt.
1825. aastal algatas Liivimaa pastor Punschel koguduselaulu reformi: ta soovis kogudustes
kinnistada koraalide lihtsa, kaunistamata ja puhtalt ühehäälse laulmise. Sealjuures pidi samu
viise kõikjal ühtmoodi lauldama. Nii nagu Saksamaal ja Skandinaavias, hakati ka Eestis 19.
sajandi I poolel oreleid maakirikutesse ehitama ning koguduselaulu juhtimine sai organisti
ülesandeks. Tähtsaimaks sai aga ühtse koraaliraamatu väljaandmine, mis võis ühtviisi
annaabi.ee 
