Eesti geograafia
vastab üks geoloogiline ajastu.
4. Eesti geoloogilised ajastud ja ladestud.
Vendi ajastu
Pealiskorra vanimaks stratigraafiliseks üksuseks on vendi ladestu (u. 125m). Umbes 650550 miljonit aastat
tagasi aguaegkonna lõpul kattis Põhja ja KirdeEestit magedaveeline veekogu. Selles veekogus settisid nii
jämedateralised liivad kui savid.
Vendi avamusala on vaid Soome lahe põhjas, mõnel saarel (nt. Prangli) ning Lahemaa ps. põhjatippudes
punnakatte all. Kõige täiuslikum ja paksem on Vendi ladestu läbilõige KirdeEestis. Lääne ja EdelaEestis Vendi
kivimid puuduvad. Seal oli sel ajal kas maismaa või on kivimid peale kujunemist kulutatud ja ära kantud. Vendi
ajastust pärinevad jämedateralised liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel. Vendi
kivimid on kõikjal kaetud hiljem tekkinud settekivimitega ja neid ei ole võimalik maapinnal näha.
annaabi.ee 
