Nimetu
massi jaotuse aatomis. Katses pandi radioaktiivne pereparaat silindrikujulisse pliianumasse S, millesse oli telja sihis
puuritud kitsas kanal, kanalist väljuv alfaosakeste boog langes uuritavast ainest valmistatud õhukesele fooliumile F.
Pärast hajumist langesid a-osakesed tsinksulfaadiga kaetud poolläbipaistvale ekraanile E. Iga osakese põrkumisel vastu
ekraani tekkis valgussähvatus, mida sai mikroskoobiga M jälgida. Kogu katseseadmes oli õhk välja punmbatud. Kui
seadmes oli kõrgvaakum ja fooliumi polnud, tekitas a-osakeste kitsas kimp ekraanil heleda stsintillatsioonide tingikese,
panneks nende teele aga fooliumi, jagunesid nad hajumise tõttu ekraani suuremale ringikujulisele pinnale. Osa
alfaosakesi hajus aga suuremate kui 90´ nurga all. Selgus, et mida väiksem on raadius, seda suurem on a-osakeste
tõukav jõud ning a-osakest on võimalik tagasi paisata vaid sel juhul kui aatomi positiivne laeng ja tema mass on