Moraavia karst
erinevad käigud. Käikude liitumisel kujunevad keerukad tunnelkoobaste süsteemid, mis on
karsti arengu loomulikuks tulemiks. Koobaste liitumisel ja sobiva põhjakalde olemasolul
hakkab vesi neis voolama ning moodustuvad salajõed. Kõrvuti voolavate salajõgedega pole
välistatud ka mõnede seisvate veekogumite, tinglike salajärvikute olemasolu kusagil
maapõues. (Karst Eestis, 2007)
Moraavia karst
Punkva jõe maa-alune jõgede süsteem kuivatab suure osa karstialast ja võtab enda alla
rohkem kui 20 kilomeetrit koopasüsteeme (vt kaart 2). Kõiki ühenduskohti aga pole seni veel
avastatud, kuigi need on kindlasti olemas. Vesi voolab alumisest, Punkva koopast välja mööda
kuiva orgu (Pusty zleb) nii, et kaob mõnes kohas sajaks meetriks maa alla ja siis ilmub uuesti
pinnale. (Moravsk Kras, 2015)
Punkva koopad on turistide seas kõige populaarsemad, kuna seal korraldatakse romantilisi
annaabi.ee 
