Nimetu
valgusega püütakse luua adekvaatne atmosfäär õudusjuttude rääkimiseks. Külm sinine
valgus teeb lavaruumi kõledaks ja õõvastavaks ning selle abil rullub laval lahti laste
kujuteldav õudustetuba. Tavalist nö päevavalgust, mil kõik neutraalsed prozektorid on
suunatud lavale, kasutatakse stseenide ajal, kus ükski märk ei vaja eraldi rõhutamist.
Ainukesed prozektorid, mis põlevad kogu etenduse aja, on punktvalgustid redelite
kohal. Hetkedel, mil ei põle ühtki teist valgusallikat, on lava atmosfäär intiimne, veidi
unenäoline ning seisev-mõtlik (näiteks Nirksilma unenäo-stseen). Kõige huvitavamat
valguslahendust on kasutatud etenduse lõpus, kui Atticus peab oma monoloogi ning
ülejäänud tegelased istuvad rippuva valge riide taga, millele on tagantpoolt suunatud
prozektorid, et joonistada näitlejate kujud kangale. Luuakse koos teiste märgisüsteemidega
annaabi.ee 
