Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub USA-s, kust igal maal asuv aadressi ja nimteenuseid korraldav organisatsioon reserveerib oma maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32-bitine st. 4-baidine arv, mis jaguneb organistatsiooni võrguaadressiks(net) ja võrguseadmeaadressiks (host). Aadresside töötluse hõlbustamiseks on võetud kasutusele nn. punktnotatsioon, mille puhul aadressid esitatakse punktidega eraldatud 8-bitiste arvudena (oktettidena), nii et kasutusel on arvud 0 kuni 255. See aadressimehhanism on jagatud veel kolme klassi (A, B, C), mis võimaldavad eripikkusi võrgu- ja seadmeaadresse. IP-aadressides ei ole kunagi arve 0 ja 255, sest need on varutud leviaadressideks (broadcast), mille järgi sõnum saadetakse kõigile vastava IP-võrgu jaamadele. Address Resolution Protocol (ARP) teisendab Ethernet-aadressi Interneti-aadressiks
Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub USA-s, kust igal maal asuv aadressi ja nimteenuseid korraldav organisatsioon reserveerib oma maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32-bitine st. 4-baidine arv, mis jaguneb organistatsiooni võrguaadressiks(net) ja võrguseadmeaadressiks (host). Aadresside töötluse hõlbustamiseks on võetud kasutusele nn. punktnotatsioon, mille puhul aadressid esitatakse punktidega eraldatud 8-bitiste arvudena (oktettidena), nii et kasutusel on arvud 0 kuni 255. See aadressimehhanism on jagatud veel kolme klassi (A, B, C), mis võimaldavad eripikkusi võrgu- ja seadmeaadresse. IP-aadressides ei ole kunagi arve 0 ja 255, sest need on varutud leviaadressideks (broadcast), mille järgi sõnum saadetakse kõigile vastava IP-võrgu jaamadele.Address Resolution Protocol (ARP) teisendab Ethernet-aadressi Interneti-aadressiks
IP-aadress on 32-bitine st. 4-baidine arv, mis FHSS (signaal müra suhe) S/N=18dB ehk 100 korda kuid DSSS S/N=12dB (10 korda) ||||FHSS ühikalal võrke 39 kuid DSSS 54 jaguneb organistatsiooni võrguaadressiks(net) ja võrguseadmeaadressiks (host). Aadresside töötluse hõlbustamiseks on võetud kasutusele nn. punktnotatsioon, FHSS Muudetakse hüppeliselt sagedust (vastavalt koodile -> erinevatele sagedustele); DSSS - Muudetakse spektrit hajutavat koodi |||FHSS kasutab täna vaid Bluetooth. |||| mille puhul aadressid esitatakse punktidega eraldatud 8-bitiste arvudena (oktettidena), nii et kasutusel on arvud 0 kuni 255. See aadressimehhanism on jagatud Ühesõnaga DSSS on parem
annaabi.ee 
