kromosoomi piires kui ka kromosoomide vahel. DNA vigade tüübid ja nende parandamine Vigade tüübid: replikatsioonivead, kühmud liigsetest või puuduvatest jääkidest, UV-indutseeritud vead. Valesti paardunud lõigud ja kahjustada saanud lõigud asendatakse uutega. DNA mutatsioonid Spontaansed või indutseeritud päritavad muutused kromosoomi nukleotiidide järjestuses. Jagunevad asendimutatsioonideks, punktmutatsioonideks ning raaminihke mutatsioonideks. Mutageenideks võivad olla radiatsioon, UV kiirgus, keemilised mutageenid (näiteks lämmastikushape). DNA, RNA ja valgud Transkriptsioon prokarüootidel Prokarüootidel on ainult 1 RNA polümeraas. Transkriptsioon jaguneb nelja staadiumisse: · RNA polümeraas seondub promootorsaiti · Initseeritakse polümerisatsioon · RNA ahel pikeneb tänu fosfodiestersidemetele, polümeraasile järgneb güraas, et leevendada DNA
rekombinatsioonilised sündmused, mis tekitavad olemasolevate geneetiliste variantide baasil uusi kombinatsioone. Mutatsioonilised muutused, mis suurendavad populatsiooni geneetilist varieeruvust uute variantide tekke kaudu, võib jaotada muutusteks kromosoomide tasemel (muutused kromosoomide arvus ja struktuuris) ning muutusteks geenitasemel, kus enamasti on tegemist muutustega spetsiifilistes muutustega DNA järjestuses. Viimaseid nimetatakse punktmutatsioonideks. Punktmutatsioonid on asendusmutatsioonid, kus üks aluspaar DNA järjestuses asendub teise aluspaariga ning insertsioonid ja deletsioonid ühe või enama nukleotiidi ulatuses. Enamasti kasutatakse terminit "mutatsioon", mõeldes selle all punktmutatsioone. Mutatsioonid on päritavad muutused geneetilises materjalis, mis võimaldavad organismide populatsioonisisest geneetilist varieeruvust. Rekombinatsiooni tulemusena tekivad olemasolevate variantide
rekombinatsioonilised sündmused, mis tekitavad olemasolevate geneetiliste variantide baasil uusi kombinatsioone. Mutatsioonilised muutused, mis suurendavad populatsiooni geneetilist varieeruvust uute variantide tekke kaudu, võib jaotada muutusteks kromosoomide tasemel (muutused kromosoomide arvus ja struktuuris) ning muutusteks geenitasemel, kus enamasti on tegemist muutustega spetsiifilistes muutustega DNA järjestuses. Viimaseid nimetatakse punktmutatsioonideks. Punktmutatsioonid on asendusmutatsioonid, kus üks aluspaar DNA järjestuses asendub teise aluspaariga ning insertsioonid ja deletsioonid ühe või enama nukleotiidi ulatuses. Enamasti kasutatakse terminit "mutatsioon", mõeldes selle all punktmutatsioone. Mutatsioonid on päritavad muutused geneetilises materjalis, mis võimaldavad organismide populatsioonisisest geneetilist varieeruvust. Rekombinatsiooni tulemusena tekivad olemasolevate variantide
annaabi.ee 
