Mingile puntklaenule või elektrilaengule kehale elektriväljas mõjuv jõud sültub selle punktlanegu enda elektrilanegust, Jõu ja laengu suhe punktlanegus elektrilaengust aga enam ei sõltu ning sobib eseloomsutama elektrivälja. Seda suhet nimetatakse elektrivälja tugevnemiseks ja tähistatakse tähega E E=F/q või E=F/Q Kus E (N/C) elektrivälja tugevus F (N) punktlaengule või elektrilaneguga elektriväljas mõjuv elektrijõudu q(C) või Q(C) punktlaneguga või elektrilaengugua elektrilaengu suurus. Elektrivälja suurus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikutele suurusega (= 1C) positiivsele punktlaengule või positiivse elektrilaenguga kehale. Definitsiooni valemi kohaselt on elektri välja tugevuse mõõtuhikuks 1 njuuton kuloni kohta 1N/C See on võrdväärne enamkasutatava ühikuga üks Volt meetri kohta 1V/m Näited: põleva elektrilambi hõõgniidis ........ 400.......700 N/C
Mingile puntklaenule või elektrilaengule kehale elektriväljas mõjuv jõud sültub selle punktlanegu enda elektrilanegust, Jõu ja laengu suhe punktlanegus elektrilaengust aga enam ei sõltu ning sobib eseloomsutama elektrivälja. Seda suhet nimetatakse elektrivälja tugevnemiseks ja tähistatakse tähega E E=F/q või E=F/Q Kus E (N/C) elektrivälja tugevus F (N) punktlaengule või elektrilaneguga elektriväljas mõjuv elektrijõudu q(C) või Q(C) punktlaneguga või elektrilaengugua elektrilaengu suurus. Elektrivälja suurus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikutele suurusega (= 1C) positiivsele punktlaengule või positiivse elektrilaenguga kehale. Definitsiooni valemi kohaselt on elektri välja tugevuse mõõtuhikuks 1 njuuton kuloni kohta 1N/C See on võrdväärne enamkasutatava ühikuga üks Volt meetri kohta 1V/m Näited: põleva elektrilambi hõõgniidis ........ 400.......700 N/C
annaabi.ee 
