energia? Läheb hõõrdejõu (õhu takistusjõu või vedru sisehõõrdejõu) tööks ehk soojuseks. 17. Kui = 0,1 m ja T = 0,1 ms, milline on siis laine levimiskiirus? 0,1 m v= = =1 km/ s T 0,1 ms 18. Elektrivälja paigutatud laengut nihutati välja tekitavale laengule 3 korda lähemale. Selgitage, miks ja mitu korda muutub laengute vaheline jõud. Eeldame, et tegu on punktlaengutega, sellisel juhul q q kehtib F =k 1 2 2 . Kui laengute vaheline kaugus väheneb 3 R R q1q 2 q q korda, siis Ruus= vana ja F uus=k 2 =9k 12 2 =9 F vana . 3 R vana / 3 R vana Seega jõud suureneb 9 korda. Kas jõud on tõmbuv või tõukuv, sõltub juba laengute märkidest. 19
laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. (Ilmne sarnasus ülemaailmse gravitatsioonijõuga) (k on võrdetegur, q on laengud, r on vahekaugus) Erinevalt grav-jõust, võib vastasmõjuks olla nii tõmbe-, kui tõukejõud. Antud valemit võib veidi ratsionaliseerida (asendame võrdeteguri) SI-süsteemis: Suurust nimetatakse elektriliseks konstandiks ehk vaakumi dielektriliseks läbitavuseks. Coulombi seaduses on tegemist punktlaengutega, jõud mõjuvad sirgjooneliselt. Staatiline elekter Alustame lihtsamast: elektriseerime erinevast materjalist esemeid (klaaspulk, eboniitpulk) ja üritame mõõta neile kogunevat laengut. Laengu mõõtmiseks kasutame elektroskoopi, mille osuti kõrvalekalle on võrdeline kogujale antud laenguga. Laeme elektroskoobi, puudutades tema kogujat laetud klaaspulgaga. Elektroskoobi osuti kaldub kõrvale, näidates laengu olemasolu. Kui selliselt laetud elektroskoopi puudutada uuesti klaaspulgaga,
tehakse (s) Alalisvoolu võimsus N= kus N – võimsus (W), A – (voolu) töö (J), Δt – ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s), U – pinge (V), I – voolutugevus (A) ja R – takistus (Ω) 8.Inertsimomendi väärtusi kehal on lõpmata palju. 9.Elektrivälja paigutatud laengut nihutati välja tekitavale laengule 3 korda lähemale. Selgitage, miks ja mitu korda muutub laengute vaheline jõud.Eeldame, et tegu on punktlaengutega, sellisel juhul kehtib formula. Kui laengute vaheline kaugus väheneb 4 korda, siis formula ja formula. Seega jõud suureneb 16 korda. 2.PILET 1. Elastsusjõud esineb keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. Absoluutselt plastse deformatsiooni korral mingit kuju taastumist ei toimu ja järelikult puudub seda põhjustav jõud, st elastsusjõud on null.