teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguseruuduga. VALEM : F=k|q1||q2/ r2 ( F jõud(N) ; k 9*109 (N*m2/c2) ; q1 - I keha laeng(C) ; q2 II keha laeng (C) ; r2 kehadevaheline kaugus (m) ; aine dielektriline läbitavus(-) ; 1(vaakumis) *Punktlaeng on keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja selle keha laengut vaadeldakse koondunult ühte punkti. Sarnane mõiste on punktmass. *Keha võib vaadelda punktlaenguna siis, kui kehadevahelised kaugused on tunduvalt suuremad kehade mõõtmetest. *Newton'i seadus on sarnane Coulombi seadusega. AINE DIELEKTRILINE LÄBITAVUS ...näitab, et mitu korda on kahe laenguvaheline mõjujõud antud aines nõrgem, kui vaakumis. ÜL.1. Mobiiltelefoni akule on kirjutatud ,,1200 mA*h". Leida keskmine voolutugevus telefonis, kui aku tühjeneb täielikult kahe ööpäeva jooksul. q=1200 mA*H t=48h I=? I=1200 mA*h/48h(h'd taanduvad ära) =25mA ÜL.2
elektromagnetilises vastasmõjus, nimetatakse elektrilaenguks. Laengu jäävuse seadus- Laengu jäävus väljendab maailma üldist elektrilist neutraalsust. Ühe keha laadumisel positiivselt laadub teine negatiivselt. Seega elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Punktlaeng- Punktlaenguks nimetame laetud keha, mille mõõtmed on väikesed võrreldes laengute vahelise vahekaugusega. Keha võib käsitleda punktlaenguna, siis kui laengu jaotuse kehal võib arvestamata jätta. Coulomb ´i seadus- Charles Augustin Coulomb uuris 1784 aastal väändkaalude abil laengute vahelist vastastikmõju ja leidis katseliselt, et punktlaengute vahel mõjuv jõud on järgmine F=k q(1)q(2)/r² ,kus k on konstant q(1) ja q(2) on punktlaengute arväärtused ning r punktlaengute vaheline kaugus. Coulombi jõud mõjub laetud kehi ühendava sirge sihis. Eelnev valem kehtib ainult vaakumis asetsevate laengute korral
annaabi.ee 
