otspinna treimine, 3. soone treimine; rakendamise toimel. 4) läbilõikamine, 5) silindersisetreimine; 6) tasase Lisametalli, räbusteid ja kaitsegaasi ei kasutata. sisepinna sisetreimine; 7) sisesoone treimine. Keevisõmbluse geomeetrilise kuju järgi 7) Freesimine karakteristikud eristatakse: Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid punktkontaktkeevitust, tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on joonkontaktkeevitust, frees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, reljeefkontaktkeevitust, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, põkk-keevitust. tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse 7) Plasmakeevitamine keerukaid kujupindu, näiteks hammasrataste sirg-
TIG-keevitamine 25.4. Kontaktkeevitus Kontaktkeevitamine e. Elektrikontaktkeevitamine on survekeevitusmeetodite rühma üldnimetus, kus metallid ühendatakse detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu rakendamise toimel. Lisametalli, räbusteid ja kaitsegaasi ei kasutata. Reeglina on liitekoht kõrgema elektritakistusega ja kuumeneb kuni sulamistemperatuurini, kuid võib jääda ka plastsesse olekusse. Keevisõmbluse geomeetrilise kuju järgi eristatakse: • punktkontaktkeevitust, • joonkontaktkeevitust, • reljeefkontaktkeevitust, • põkk-keevitust. 21 Joonis 17. Punktkontaktkeevitamine 26. Korrosioon ja tõrje Korrosiooniks nimetatakse metalli ja kekskkonna vahelist reaktsiooni, milles metall hävib. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja orgaanilistes vedelikes näiteks: nafta või bensiin. Metallid reageerivad keskkonna agresiivsete komponentidega, ilma et sellega
Keevitamisel ei vajata vaakumit, sageli kasutatakse kaitsegaasina heeliumi. Ühe läbimiga saab keevitada kuni 40 mm paksust terast ja keevisõmbluse ristlõige on spetsiifilise kujuga. Kontaktkeevitus e. elekterkontaktkeevitus (RW) on survekeevituse rühma protsesside üldnimetus, kus metallide ühendamine toimub detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu rakendamise toimel. Keevisõmbluse geomeetria järgi eristatakse: - punktkontaktkeevitust (RSW), - joonkontaktkeevitust (RSEW), - reljeefkontaktkeevitust (PW), - sulatuspõkk-keevitust (FW), - takistuspõkk-keevitust (UP). Kontaktkeevitus erineb kaarkeevitusest selle poolest, et ei kasutata lisametalli, räbusteid, kaitsegaase, kuid rakendatakse survejõudu. Keevitusoperatsioonid on hästi automatiseeritavad, kusjuures keevisõmbluse kvaliteet sõltub ainult seadme reguleerimise õigsusest, mitte keevitaja kutseoskustest. 13
Reeglina on liitekoht kõrgema elektritakistusega ja kuumeneb kuni sula- mistemperatuurini, kuid võib jääda ka plastsesse olekusse. Keevisõmbluse geomeetrilise kuju järgi eristatakse: · punktkontaktkeevitust, · joonkontaktkeevitust, · reljeefkontaktkeevitust, · põkk-keevitust. Sele 2.26. Elekter-räbukeevitamine Räbukeevitamist kasutatakse suure paksuse- ga (üle 20 mm) metalli keevitamiseks ühe läbimiga, ent seda saab teha vaid alt üles. Meetodit iseloo-
annaabi.ee 
