KORDAMISKÜSIMUSED EHITUSGRAAFIKAS I JOONISTE VORMISTAMINE 1. Millised on põhiformaatide tähised ja mõõtmed (A 0 - 841x1189 mm)? Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut. kalle, koonilisus ja sfäär? Joonestada näited. 2. Näidata põhiliste vaadete paigutus joonisel peavaate suhtes projektsioonilise seotuse korral. 3
ÜLILAI PIKK-KRIIPSPUNKT JOON 04.3 (long dashed dotted extra-wide line) KITSAS PIKK-KRIIPSKAKSPUNKT JOON 05.1 (long dashed double-dotted narrow line) LAI PIKK-KRIIPSKAKSPUNKT JOON 05.2 (long dashed double-dotted wide line) ÜLILAI PIKK-KRIIPSKAKSPUNKT JOON 05.3 (long dashed double-dotted extra-wide line) KITSAS PUNKTJOON 07.1 (dotted narrow line) Ülesanne 2 Tihend 71 Omaduste muutmine Muutepunkti abil (alati järgneb käsust väljumine) pärast objektivalikut (ainult üks objekt korraga!) sisestada muutepunkt {punkt} ↵ NB! Muutepunkti võib sisestada ainult Maailmateljestikus. Edasine sõltub valitud objektist
transistor-sildalaldeid, milles vabavoolu dioodid juhivad negatiivset voolu ilma pinge juhtimiseta rekuperatsiooniperioodi vältel, nagu on näidatud joonisel 1.6, c. Mõlemal juhul võib vool olla nii positiivne kui negatiivne. Kahtlemata on transistorlülitite juhtimine palju keerulisem kui türistoride juhtimine toitevõrguga sünkroniseerimise vajaduse tõttu, kuid kasu sellest osutub mõnevõrra suuremaks. Joonisel 1.6, d on näidatud sisendpinge (pidevjoon) ja sisendvoolu (punktjoon) kõverad. Nagu jooniselt näha on vool siinuseline ning ei sisalda kõrgemaid harmoonilisi. Lisaks sellele ei teki voolu ja pinge vahelise faasinihke puudumise tõttu reaktiivvõimsuse esimest harmoonilist. Võrdse võimsuse korral on aktiivalaldil võrreldes passiivalaldiga sisendvoolu amplituud ja efektiivväärtus märkimisväärselt väiksemad. Kolmefaasilised aktiivalaldid. Kolmefaasilise Vienna silla elektriline skeem on toodud joonisel 1
annaabi.ee 
