19.-20. saj kunst kokkuvõte
Ei kasutanud tsentraalperspektiivi. Pildi vaimse
tähenduse allikaks oli maaliline struktuur. Motiivid olid maastikud, natüürmordid, staatilised
figuurid.
5. Tekkis uus kunst PUÄNTILLISM ja neoimp (uus). NeoIMP rajaja oli GEORGES SEURAT
(Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel). Eesmärk oli jäljendada võimalikult tõetruult
nähtava maailma värve. Kasutas värviringi, sest mõistis, et värvilised objektid mõjutavad
üksteist. Tegi punktitaoliseid laigukesi. Ei seganud värve, taotles optilist segu. Kohtus PAUL
SIGNACiga (Tee Portieux's, Antibes'i sadam) ja täiendasid üksteise meetodeid. Tema
meelest tuli lõuendile kanda eseme omavärvuse punktid, siis päikesevalgus ja siis
naaberesemete peegeldus. Teoste valguse edasiandmine oli intensiivne, aga figuurid ja
esemed kummaliselt tardunud. HENRI de TOULOUSE-LAUTREC (Naiskloun La Goulue
,,Moulin Rouge'is") kasvas kääbuseks lapsepõlve luumurru tõttu. Sukeldus Montmarte'il
annaabi.ee 
