objekte ning tähistusi, millest kõik saavad ühtemoodi ning lihtsalt aru. Antud peatükk kirjeldab neid tähistusi väga kokkuvõtlikult, et ka tavakasutaja saaks lihtsast jadaskeemist aru. Joonisel 2. on välja toodud mõned näited jadaskeemi osadest. Joonis 2. Mõned näited jadaskeemi osadest (autori koostatud. Algallikas: Sequence diagram 2015). Jooniselt on näha, et objektid on jadaskeemil kastidena või kujutisena punktiirjoonte tipus. Neid punktiirjooni kutsutakse objekti elujoonteks (life-line). Need elujooned kujutavad teatud ajavahemikus objekti olemasolu. Noolega ühendusjoontel märgistatakse objektide vahel olevaid sõnumeid (Lang 2003: 53). Scenario diagram on Sequence diagram´i üks osa. Selle skeemi puhul näidatakse alati ära kõik võimalused, milliseid stsenaariume saab läbida. Sequence skeemid on lähemalt tutvumisel võimalikult loogiliselt üles ehitatud. Tegelikult on
Paremal pool on vahemik pooltoonides 440 Hz a1 suhtes (-8 kuni 6). Joonisel halli/roosa alaga piiratud vahemikus mõõdetakse keskmist sagedust, mis on teisendatud pooltoonideks 440 Hz sageduse suhtes. Seega erinevus vastava astme etalonväärtusega on 0,128 pooltooni ehk 12,8 senti. Joonis 2. Programmis „Praat” helikõrguse keskmise sageduse mõõtmise tehnika. Horiontaalteljel on kujutatud aeg sekundites ning vertikaalteljel helikõrgus pooltoonides 440 Hz suhtes. Vertikaalsete punktiirjoonte vahel on ala, mille alusel arvutas programm keskmise sageduse. Kõvergraafikul näeb helikõrguse muutumist ühe noodi ja sellele eelnenud ja järgneva noodi mängimisel. Heliridade lindistustelt mõõdetud tulemused kanti programmi Excel, kus moodustus kaks tabelit nii üles mängimise kui ka alla mängimise tabel. Need on jaotatud vastavalt ridadesse, mitmes kord helirida mängiti ning veergudesse, noot mida mängiti. Alates teisest veerust on
annaabi.ee 
