b) Hinnang s 2 n 1 i 1 ( X i x ) 2 on nihketa hinnang X i dispersioonile. Statistikuks nimetatakse valimi põhjal moodustatud juhuslikku suurust. Olgu meil valim (X1, X 2, …, X n) ja X = (x1,x2,…,xn) selle valimi mingi realisatsioon. Olgu ˆΘj = ˆΘj(x) statistik hindamaks j-nda parameetri õiget väärust Θj. Punkthinnang määrab parameetri Θj tõenäoseima asukoha arvteljel. Punkthinnangut nimetatakse nihketa hinnanguks, kui E(ˆΘj) = Θj olenemata valimimahust n. Nihe – b = E(ˆΘj) – Θj Punkthinnangut nimetatakse mõjusaks (täpsustuv), kui lim (ˆ ) = 0 1 n a. Olgu ˆΘj(X) = x Xi n i 1 ( )= ( ∑ )= ∑ ( )= = => nihketa
b) Hinnang n 1 i 1 on nihketa hinnang X i dispersioonile. Statistikuks nimetatakse valimi põhjal moodustatud juhuslikku suurust. Olgu meil valim (X1, X 2, …, X n) ja X = (x1,x2,…,xn) selle valimi mingi realisatsioon. Olgu ˆΘj = ˆΘj(x) statistik hindamaks j-nda parameetri õiget väärust Θj. Punkthinnang määrab parameetri Θj tõenäoseima asukoha arvteljel. Punkthinnangut nimetatakse nihketa hinnanguks, kui E(ˆΘj) = Θj olenemata valimimahust n. Nihe – b = E(ˆΘj) – Θj Punkthinnangut nimetatakse mõjusaks (täpsustuv), kui lim D ( ˆΘ )=0 n →∞ 1 n x Xi a. Olgu ˆΘj(X) = n i 1 Xi n n 1
annaabi.ee 
