Taime geneetika
järglaskonnas. Neid seaduspärasusi kirjeldavad Mendeli seadused. Tunnuste
kujundamine sõltub alleelide vahelise, aga ka eri geenide vahelise interaktsiooni
tüüpidest -- nende mitmekesisus tingib einevaid fenotüübilisi lahknemisi sama
genotüübilise lahknemise baasil.
Geeni mõiste oli formaalne: ei tuntud tema ainelist olemust, struktuuri ega
avaldumismehhanismi. Geeni käsitleti kui mingit sisemise struktuurita punktfaktorit --
funktsiooni, rekombinatsiooni ja mutatsiooni ühikut.
Kromosoomiteooria (T. H. Morgan, A. H. Sturtevant, C. B. Bridges jt), alates 1910. a.
Mutatsiooniteooria (H. de Vries, 1901; T. Morgan, 1911; H. Muller, 1927)
Mutatsiooni mõiste tõi geneetikasse de Vries, kes leidis taime kuningakepp (Oenothera
sp.) geneetilisel uurimisel ootamatuid äkilisi ja päranduvaid tunnusemuutusi; ta arvas,
et see nähtus on tingitud geenide omaduste hüppelistest muutustest. Veenvaid tõendeid
annaabi.ee 
