PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
kogu oma koostisega oli minu seedekulglale äärmiselt jälk, ometi püüti mulle sisendada, et
see on väga hea ja paremat asja polegi olemas... reaktsiooniks tollal oli kisa ja oksendamine.
Juba järgmisel päeval tagusin ümber kõik lasteaia prügikastid. Kasvades ja suuremaks
saades ronisin lavale ja ropsisin seal välja kõik mis sisse oli topitud.136
Samas ei saa tõe huvides mainimata jätta neid, kes lihtsalt pungiga kui uue moevooluga kaasa
jooksid. Punkriietuse dekoratiivse poole võluvust mainisid intervjuudes ka tõsihingelised
punkarid (Anti Pathique, Merca ja Freddy Grenzmann). Punk andis neile noortele, kes pungi
ideelisest poolest haaratud polnud (ja keda Merca intervjuus „pühapäevapunkariteks“
kutsub137), võimaluse sõpradega koos aega veeta, lõhkuda asju anarhia sildi all ja juua ennast
sama põhimõtte alusel täis. Eriti hakkas selline kaasajooksikute trend levima 1980. aastate