PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
ümbritsevale elule, muretsemata sealjuures värsitakti ja poeetilisuse pärast. Tihti võeti üles
valusaid teemasid, mille puudutamist muidu ühiskonnas heaks tavaks ei peetud või mis oli
isegi keelatud. Lisaks teemavalikule erineb punkluule tavaluulest ka oma rõhutatud
rohmakuse, lihtsuse ja kohati isegi saamatuse poolest. Vulgaarsete väljendite kasutamine –
miski, mida 1980. aastatel näiteks „Loomingus“ ilmunud luuletuste autorid endale lubada ei
saanud – olid punkpoeetidele üks peamisi šokeerimisvõtteid. Rõhutati just madalaid, räpaseid
ja tabuteemasid, et kiskuda välja mõtted, mille inimesed muidu maha salgasid. Ka Piret Viires
toob oma artiklis „Eesti punkluule sõnum“ punkpoeetide eripärasid loetledes välja
kõnekeelsuse, madalate teemade poetiseerimise, võõrtähtede kasutuselevõtu, lihtsa vormi ning
intensiivsuse.86 Punkluule jätkuvast elujõust annab märku 2000. aastal ilmunud punkluule