HÜPERTEKST: HIRM JA JÄLESTUS LAS VEGASES
Kõikjal banketisaalis kaldusid mendid vahtima neid
silmitsevat lähimat ruuporit, lootes saada ülemaailmseks staariks. See 1700.aasta stiilis
kõlaripaigutus rõõmustas kogu ruumi. Selles oli midagi ilusat ja õnnelikku. Inimene, kes selle
võimendussüsteemi üles seadis, pidi olema mõni drive-in Macdonalsist puhkusel olev serifi
abitehnik Pärnumaalt Vändrast, kus inimesed on nii jõukad, et ostavad aegunud tehnikat.
Aastakese varem olin ma olnud Punkpea Rokifestivalil Võru osariigi maapiirkonnas,
kus tosin porgandpaljast geeniust Kinnihoiurindest polnud kokku ajanud helisüsteemi, mis
oleks kandud edasi elektrikitarri iga väiksemagi noodi aga ka iga kõhukorina või neelatuse
kaks korrust üleval pool vannis magava poolkurdi happeohvrini.
Aga üleriigilise ringkonnaprokuröride konverentsi halvimad tehnikud said sellega
hakkama. Nende helisüsteemis oli midagi sellist, mida Arnold Rüütel oleks võinud kasutada,
annaabi.ee 
