PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
vastandusime sealsele vägivallale vaimsele asjale rõhku pannes.“132 Nõukogude elu eeldas, et
kõik inimesed on ühesugused, alluvad ühtedele väärtustele ja näevad ühesugused välja. Punk
andis võimaluse olla omapärane, sülitada ühiskondlikult aktsepteeritud väärtustele, püüda
tähelepanu ja vastanduda. Edasiviivaks jõuks oli küsimus „miks me peame kõik olema
samasugused?“133
Jürgen Rooste käis punkluulekogu „Tagasi Prügimäele“ järelsõnas välja huvitava idee, mille
kohaselt on pungi üks populaarsuse põhjuseid tõsiasi, et punk kõneleb eelkõige „sotsiaalse
teisega.“134 Selgitan järgnevalt, miks see idee ka ENSVs pinda kandis: punk sai alguse
Ühendkuningriigi alamklassi noorte seas levinud rahulolematust. Olud olid rasked, tööd
131
Intervjuu Tõnu Trubetskyga.
132
Sommer 2001, lk 85.
133
Trubetsky 2012, lk 152.
134
Rooste, Jürgen. 2000