PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
sobilik (esimest korda ilmus sõna ametlikus trükimeedias 1983. aastal).64 Hallist massist
eristumine võis pahatihti lõppeda kehavigastustega ning kohati polnud (meesterahval)
erinemiseks muud teha vaja kui kõrvarõngast kanda.65 Esialgu ei ilmutanud gerontokraatiast
ja stagnatsioonist läbiimbunud ühiskond mingeid sallivamaks muutumise märke. Peaaegu
kõik intervjueeritud punkarid ütlevad, et keskmise inimese suhtumine punkarisse oli
kaheldamatult negatiivne. Sellest hoolimata püsisid punkarid oma utopistlike unelmate juures,
näiteks Tõnu Trubetsky meenutab 1984. aastat järgnevalt: „Kogu aeg, pidevalt muust ei
rääkinudki kui ainult anarhiast, kui omavahel olime. Mõtlesin, et punk võib olla inimestele
eeskujuks, et pungi kaudu, laulusõnade, kirjutiste kaudu on inimestele võimalik ära seletada,
kui lahe asi on anarhia.“66
Huvitavaks ning tragikoomiliseks sisekaemuseks tolle aja punkarite hingeellu on 1985
annaabi.ee 
