PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
vaesuse ning pahedega. Punk andis võimaluse eesmärgitult elus kulgevatel noortel elada välja
kogu oma raev ning öelda välja aus arvamus ühiskonna kohta, milles elatakse. Need nõrgad,
kel puudus igasugune siht, said pungi saabumisega, sidudes oma isiksusega pungifilosoofia,
võtta omaks mingid väärtused, millesse usuti. Need, kes olid olnud häbelikud ja allasurutud,
vabanesid, riietades end punkarirüüsse ja kandes (kujundlikult väljendudes) punkarimaski, et
asuda kätte maksma ebaõiglusele. Selge on, et ENSV noorsoos oli palju neid, kes tundsid end
ahistatuna elu planeeritusest – oktoobrilaps, pioneer, komnoor, partei – tulevik oli planeeritud,
ette määratud ning elu sisuliselt 70 aastat šablooni järgimist. Punk andis võimaluse sellest
süsteemist põgeneda. Tabava võrdluse ühiskonna ja pungi teemal tõi Ivo Uukkivi, öeldes:
Minu reageering punkarina ümbritsevale oli sisuliselt sama nagu siis, kui mind väikse poisina
annaabi.ee 
