Säärane mulk I Vaatus kommentaaridega
ANNE: Tuba tühi – tea, kuhu nad kõik läinud!
(Ettepoole tulles.) No tänu jumalale, et ta kord
tanu pähe saab: ma kartsin ikka veel seda
Ennu. Kui ta meheloom ka parem oleks, kui ta
viha Ennu vastu
iseenesest on, mu süda ometi ei annaks
painduda tema vastu sest saadik, kui ta teises
peres mind «hernehirmutiseks» ja
«karuohakaks» on kiitnud. Oota sa! Sina
34
lailõug! Ja Puniku on ta mul ka ära teinud, et
nüüd piimast palju viletsam on kui naabritalu
Lillik: ei anna seitset toopigi päevas enam! –
Maie, ae! Kus ta nokitseb nüüd! – Sellel pole ka
enam muud kui kosilased peas! Ma ei taha
nüüd küll ülearu sõidelda selle üle, eks see ole
noore rahva viis ja eks ma ole ise ka noor
olnud, ja libe nägu on Maiele minust enesest
tulnud – ole, jumala ristike, juures! Aga tarvis
ometi ka maja eest muret kanda, mis muidu
külapoiss mõtleb