Vulkaanid
St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud
pursanud 1857. aastast saadik, kuid 1980. aasta kevadel hakkas mägi ärkama.
27.märtsil tuli tipust auru ning tekkis väike kraater. 8. aprilliks oli kraater 500 m
läbimõõduga ja 250 m sügav. Kõige ähvardavam oli aga muhk vulkaani põhjaküljel,
mida põhjustas aina suurenev rõhk magmakoldes, ja see muhk kasvas 1,5 m
ööpäevas. Siis, selgel ja külmal 18. mai hommikul lõhkes mäe pungitav põhjakülg ja
libises alla, mida saatis maavärin. Kivimisse või magmasse suletud ülekuumenenud
vesi, mis pääses rõhu alt, aurustus koheselt. Ka gaasid pääsesid nüüd valla, mille
tulemusena toimus 500 aatomipommi võimsusega võrreldav purse. Plahvatused
purustasid mäe põhjakülje, paisates üles kive ja koolibussi suurusi jääkamakaid.
Kiviprügilaviinile järgnesid kõrvetavkuuma gaasi ja lämmatava tuha lained. Kuigi 600
annaabi.ee 
