figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid tervesse hulka jumalatesse ja jumalannadesse./.../ (Partridge, 2008) Bütsantsi Ammianus Marcellinus kirjeldab: Peaaegu kõik gallialased on pikad, heledapäised ja punapõsksed; hirmus kurjade silmadega, väga riiakad ja äärmiselt uhked ning ülbed. Terve võõramaalaste vägi ei suudaks vastu seista ühele gallialasele, kui ta kutsuks appi oma naise, kes on tavaliselt väga tugev ja sinisilmne, eriti kui ta pungitab oma kaela, kiristab hambaid ja vehib oma kahvatute kätega, mis on ohutult suured, ja hakkab jagama lööke ning laduma mükse, mis on nagu katapuldilt heidetavad viskerelvad. Ta lisas, et nad on väga puhtad- isegi vaesed inimesed ei kandnud räbalaid. ( Sampson, 2008) 1.3 Sugudevaheline võrdsus keltidel Vanad ürikud räägivad, et keldi naised olid pikad, metsikud ning tugevad ja lahingus sama hirmuäratavad kui mehed. Keldi müntidel on sageli kujutatud alasti
rakkude individuaalset ingressiooni ja takistab nende enne- aegset agregeerumist. Definitiivse endodermi järk-järguline paigaldumine surub hüpo- blasti koos selles olevate esmaste sugurakkudega iduketta helevälja eesmisele piirile, kus moodustuv volt on tuntud germinatiivsirbi nime all. Epiblasti ja endodermi vahel moodustab mesoderm (pea- ja kordo- mesoderm) Henseni sõlmest ettepoole tihenenud rakkude väädi, mis pungitab epiblasti üles peajätkeks. Endodermi moodustumine lõpeb kodukana embrüos 22-tunnise inkubatsiooni järel, kuid mesodermi ingressioon kestab kauem. Epiblasti jäänud rakud annavad pärast sise- ja kesklehe eraldumist ektodermi. 3) imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine (tuleta meelde imetaja lõigustumise lõppresultaati ehk