Tõde ja Õigus II Terve tekst
uuesti otsa vaatad, on see hiljutine helk kadunud ja Ramilda silmad on siis nagu väikese lapse
silmad -- suured, ümmarikud ja tõsised, nii suured, et Indrekule tundub, suuremaid silmi polegi
või kuigi oleks, siis poleks neid tarvis. Nagu suugi! Milleks peaks ta veel suurem olema, ta
ulatub naerdes niikuinii peaaegu kõrvuni. Ja et ta tõsisena võib ajuti peaaegu nööbina
koonduda pisut liiga pika nina alla, sellest ei ole midagi; sest miks peaks ta just alati nii kaugele
ulatuma, kuigi ta punetuks nagu verine haav. Vahete-vahel võib ta ju ometi väiksem ja
kahvatum paista, võib isegi nagu sinaka helgi omandada, mis heitub üle kogu näo, eriti silma-
alustele. Peaasi, et otsaesine jääb alati ühtlaseks ja valgeks. Siia ei saa midagi peatuma jääda
kumeruse tõttu, vaid veereb ära, läheb üle meelekohtade juustesse, mille hakul paistavad
peened sinised sooned. Naerdes muutub otsaesine nagu veel kumeramaks ja siis ei suuda